Devonreksi ajalugu
Devonreks ei seadnud end pahaaimamatute inimeste sülle kuni 1960. aastani. Devonreksi isa, metsik lokkis karvaga isane, elas mahajäetud tinakaevanduse lähedal Inglismaal Devonshire’is. Ta paaritus sirge karvaga oranži-mustakirju emasega ning tulemuseks oli pesakond kassisõbra Beryl Coxi aias. Ühel kassipojal, pruunikasmustal isasel, kelle Cox nimetas Kirleeks, oli isaga sarnane lühike lokkis karv. Aretajad arvavad, et laiguline emane ja lokkis karvaga isane pidid olema sugulased, sest devonreksi lokkis karva reguleeriv geen on retsessiivne ja peab järeltulijal avaldumiseks olema mõlemal vanemal.
Algul arvati, et Kirlee põlvneb Korni reksist. Kirlee ja Korni reksi kasside paaritamisega sai aretaja Brian Stirling-Webb ainult sileda karvaga poegi ja sai selgeks, et kuigi Kirleel oli lokkis karv, oli avastatud uus reksi geen. Cox ja Webb jõudsid järeldusele, et tegu oli kahe erineva tõuga. Uus tõug sai nime devonreks ja loodi aretusprogramm. Devonreksi aretajad on säilitanud tõu algse välimuse ning kõik tõu esindajad põlvnevad esimesest devonreksi kassist Kirleest.
Devonreksi välimus
Devonreksil on ainulaadne välimus. Kassil on suured silmad, lühike koon, esileulatuvad põsesarnad, lokkis vurrud ja suured madalal asetsevad kõrvad, mis annavad kassile haldjaliku välimuse.
Devonreks on ilus väike kass, kellel on keskmine kehaehitus. Emased kaaluvad täiskasvanuna keskmiselt 2–3 kilo ja isased 3–4 kilo. Kuigi nad võivad paista haprad, on devonreks vastupidav, väle ja väga lihaseline tõug.
Devonreksi teine iseloomulik tunnus on tema kasukas, mis on erinevatel isenditel väga erinev. Devonreksil on lühike karv, mis on kas kohev ja kergelt laineline või liibuv ja lokkis. Kasukas on üldiselt sametiselt pehme, kuid on ka paar karmimat kitsekarva (ka need kaitsekarvad on pehmemad, kui teistel kassidel).
Devonreksi pojad ajavad tavaliselt kaks või enam korda karva. Üldiselt jääb vastsündinuna kena lokkis karvaga devonreksi poegade karv lokki ka täiskasvanuna.
Devonreksi värvid ja mustrid
Devonreksi pehmet ja lainelist kasukat on paljudes värvides ja mustrites, sealhulgas maskivärvidega, ühevärvilist, eri toonidega, kilpkonnaluu karva, oranži-mustakirjut, kahevärvilist, laigulist ning ka vöödilist.
Devonreksi kasse tunnistatakse ja lubatakse võistlustele kõigi värvide ja mustritega.
Devonreksi hooldamine ja muud kaalutlused
Devonreks vajab vähe hooldust ja on pärast pesu kohe valmis oma toimetustega jätkama. Vahel vajavad devonreksi suured kõrvad puhastamist, kuid tavaliselt vajavad nad ainult šampooniga pesemist, rätikuga kuivatamist (või isegi ainult niiske rätikuga pühkimist) ja küünte lõikamist.
Kuigi nende kehatemperatuur on teiste kassidega sama, on paljud devonreksi kassid käega katsudes üllatavalt soojad. See tuleneb nende kergest karvast. Pole üllatav, et paljud devonreksi kassid otsivad soojust ning talvel võib kasulik olla soojaallikate olemasolu.
Nende harulduse ja elava loomu tõttu on neid kõige parem hoida toas.
Devonreksi iseloom
Devonreksil on imeline iseloom! Devonreksi kassid on valvsad ja aktiivsed ning tunnevad oma ümbruskonna vastu elavat huvi. Nad armastavad oma omanikega koos olla, asju ära tuua ja mängida. Nad on ka väga väledad ja uudishimulikud kassid, kes uurivad läbi iga kodu nurga.
Nagu koerad, järgnevad devonreksi kassid oma peremeestele toast tuppa ning segavad ennast igasse tegevusse, eelistatavalt õlal või süles lesides või seal, kus nad inimestele kõige lähemal saavad olla. Nad peavad alati melu keskel olema ja omanikud peavad neid väga tarkadeks, üliarmastavateks, ustavateks ja lõbusateks.
Nad on uhked ja enesekindlad kassid – see tõug ei ole kindlasti nõrganärviliste jaoks!
Tektsi võib kasutada ainult kassid.ee-le viidates.
