Birma kass Birma kassi profiil – Birma kassi välimus
Birma kassi nägu, kõrvad, jalad, saba ja käpad on ülejäänud kehast erinevat värvi. Kassipojad sünnivad täiesti valgetena ning kahe päeva kuni kahe kuu vanustena hakkavad nende kehaosad värvi muutma.
Birma kassid on kaunid pikakarvalised kassid, kes on keskmist kuni suurt kasvu ning neil on säravsinised silmad ja siidine erinevate värviaktsentidega kasukas. Birma kassi kõigi nelja käpa otsad on valged.
Birma kassi karva on lihtne hooldada, sest see ei pulstu. Siiski vajab see regulaarset hooldamist.
Birma kassi iseloom
Birma kassid on intelligentsed, südamlikud, õrnad, ja sallivad.
Nad on väga mängulised ja jäävad lustlikuks kõrge vanuseni.
See tõug on väga visa ja terve.
Nad on rahulikud kassid, kes on oma peremehele väga truud.
Birma kassid sobivad väga hästi peredele ja lastele.
Birma kassid on suurepärasteks lemmikuteks lastele. Nad on sallivad ja lõbusad ning võtavad meelsasti mängudest osa. Kui neil seda teha lubatakse, magavad nad lapse voodis ja on alati noori pereliikmeid nähes rõõmsad. Loomulikult tuleb kassipoegi ja väikeseid lapsi jälgida, et nad ei saaks õppimise ajal viga.
Birma kassi värvid
Musta maskiga, sinise maskiga, šokolaadikarva maskiga, lillaka maskiga, kreemikarva maskiga, punaka maksiga, sinise ja kreemikarva maskiga, šokolaadikarva ja lillaka maskiga, elevandiluu maskiga.
Kilpkonnaluu/vöödiline, lilla vöödiline, punane/koorekarva triibuline, must triibuline, sinine triibuline
Legend Birma kassist
Püha Birma kassi legendi aluseks on hingede taassünd ja sügav armastus preestrite vastu.
Ükskord ennemuistsel ajal, enne Buddha aega, ehitasid inimesed oma jumalate kummardamiseks kauneid templeid, eriti jumala Song-Hyo ja jumalanna Tsun-Kyan-Kse kummardamiseks. Üks neist templitest oli Loa-Tsun, mis oli ehitatud Lughi mäe nõlvale. Templis hoiti kullast safiirikarva silmadega jumalanna kujukest ning seal elas oma elu paletavamisele pühendanud püha Kittah Mun-Ha koos saja kullakarva silmadega lumivalge kassiga. Üks neist oli vana preestri kaaslane Sinh. Ühel ööl ründasid Tai rüüstajad templit ja tapsid jumalanna kuju ees põlvitava Mun-Ha. Otsekohe hüppas kass Sinh peremehe kehale ja pöördus jumalanna poole. Preestri hing sisenes kassi ning viimase kasukas muutus kuldseks ja silmad safiirsinisteks nagu jumalannal. Looma jalad muutusid pruunikateks, välja arvatud veel peremehe keha puudutavad valgeks jäänud käpad.
See muundumine innustas teisi preestreid rüüstajad minema ajama, mis päästis templi rüvetamisest ja rüüstamisest. Seitse päeva hiljem suri ka Sinh ja viis Mun-Ha hinge endaga paradiisi. Kui preestrid seitsme päeva pärast kuju ees kogunesid, et Mun-Ha järeltulija üles leida, jooksid vaikselt sinna kõik teised valged kassid, kel kõigil oli kuldne kasukas, valged käpaotsad ja safiirsinisteks muutunud silmad. Täpselt Sinhi sarnasteks muutununa kogunesid nad noorima Kittah ümber ja uuestisündinud esivanem oli määratud jumalanna tahtest. Sellest ajast peale kaitsesid preestrid pühasid kasse ja uskusid, et viimased hoolitsevad preestrite hingede eest. Preestri surma puhul kandub tema hing kassi kehasse ja kassi surmaga jõuab lõpule hinge teekond taevasse.
Tektsi võib kasutada ainult kassid.ee-le viidates.
